Yey.

Nädal ongi läbi. Haige. Homme hakkab kõik jälle peale. Aga homme on tore, plaanid on juba tehtud. Kerge pärast-loengut-šoping Liisaga (taaskord), siis mõnus käik raamatukogus (viin oma "üle aja läinud" raamatu tagasi) ja kõige lõpuks (ehk siis kirsiks tordi peal:D) on jooks! Ootan seda meeletult, pärast seda on nii mõnus olla, kerge väsimus, mõnus kuum dušš.. Kõige toredam on jooksu ajal ilusatele ja headele asjadele mõelda ning oma lemmikmussi kuulata. Kõik see kokku ei tekita absoluutselt mitte mingisugust väsimust, nagu vanasti, kooli ajal. Siis hävisin ma kehalises täielikult.

Ja selja taga on mõnus nädalavahetus. Reedel pidin koju minema, aga.. Ette tuli midagi mõnusamat ja toredamat, niiet jäin siia ja käisin kontserdil. Mul oli jube hea. :) Laupäeval käisime emmi, issi ja Dolluga mööda linna šoppamas, sain endale paar uut asja. Kodus tähistasime naistepäeva, sõime torti ja mässasime niisama. Käisin vanaemal-vanaisal külas, õhtul mängisime Dolluga kitarri (ma praegu igatsen seda) ja kuulasime mussi. Täna tulin Tartusse tagasi, tegime Teelega plakateid ja vaatasime, nagu igal pühapäeval, kambakesi Superstaari (see ei ole siiski normaalne saade, jube piinlik on seda vaadata). Et siis niimoodi..

Nii uskumatult mõnus on see, kui sa näed midagi sellist, mis sind täiesti jalust niidab. Kui miski on nii täiuslik , et sa ise ka ei usu. Kui see on midagi sellist, mida sa meeletult pikka aega otsinud oled. Aga jama on selles, et see on sinust nii kaugel ja kättesaamatu. Nõme. Häirivalt vastik.

...all these short times feel like no time.