neljapäev, 20. märts 2008

sick hearts do fine.

On öö. Mul on homme kaks suurt kontrolltööd. Ja ma ei jaga neist midagi. Ooiooiooi (nagu armastab öelda minu armas-kallis elukaaslane oma ainulaadsel ja erilisel toonil).. Uskumatu, kuidas ma võin midagi nii üle lasta. Täna hommikul, kui Kadri mu käest küsis, et mis jamad mul on, millest ma ikka ja jälle blogis kirjutan, sain ma aru, et ma pean ennast tõsiselt kätte võtma, vähem vinguma ja rohkem tegutsema. Mul on hea meel, et see mulle lõpuks pärale jõudis. Ma püüan ennast parandada, muidu ei jõua ma kuhugile. Ja nii ei saa minust head ravimiteadlast. Halvimal juhul ei saa minust midagi.. :D Niiet tuleb olla tubli ja töökas ja usin ja suhtuda kõigesse positiivselt, ilma halata. Teen siis kohe sellega algust. Kadri antud kofeiinitablett teeb imet!

Homme saab jällegi koju. Reede on sel nädalal suur ja täiesti vaba. Ma loodan ainult seda, et mu armas auto on hommikul veel alles, sest ma olin sunnitud selle kes teab kuhu suvakasse kohta parkima. Ehk läheb õnneks.. :) Mingit jama küll ei tahaks.. Ja laupäeval on minu kalli issi sünts, no läheb peoks, ma ütlen. Kui mul vaid meeles oleks, kui vanaks ta saab. 38 ehk? :)
Ja kodus on lihtsalt nii mõnus olla. Põhiline on muidugi Dolluga jauramine ja juramine ja möllamine. Ja sauna saab ka.

Täna oleks tahtnud meeletult Illukasse minna. Jubedalt. Mul ikka ei joppa selle asjaga.. Aga ehk järgmine kolmapäev. See oleks eriti naiss, ju nõu.

..maybe I have said too much or really haven´t said enough. All these words they come undone. I´m getting lost in the meaning.


Kommentaare ei ole: