Täna ei olnud parim päev. Alates sellest, et äratus oli megavara ja läbi meeletu lumetormi (häh, liialdan) Biomeedikumi marssida tuli, lõpetades sellega, et ma pool päeva niisama maha magasin ja õhtu otsa teatud teema pärast paanitsesin. Oukei, siiamaani paanitsen. Fakk (no sorry). Ja minu pisikene Kadri jättis mu täiesti üksi (mitte et ma seda talle pahaks panen, ma ju saan ometigi aru:D). Ja siin ma siis olen. Tuhat kolmsada viiskümmend mõtet peas kinni. Ja muidugi veel see ka, et ma mõtlen asjad mitusada korda hullemaks, kui nad tegelikult on. Minu kõige haigem omadus.
Ja minu meeletult treenimata lihased on eilsest jooksust ikka väga valusad. Aga järgmine kord läheb paremini ja paremaks, ma loodan. Ja homme.. Oi sa nuga. See armas keemia praktikum. Eks ole näha, kui hädas ma seekord siis olen. Oleneb, kuidas veab. Kui ei vea, siis... ei vea.
Nüüd on siis õige aeg lõpetada. Eks ole näha, mis toimuma hakkab.
Igatahes vastust, mida ma ootan, ma ei saa.
Hetke emotsioon: "Tule kui saad"/Secondhand Serenade "Why".
...what if I wanted to break.
Ja minu meeletult treenimata lihased on eilsest jooksust ikka väga valusad. Aga järgmine kord läheb paremini ja paremaks, ma loodan. Ja homme.. Oi sa nuga. See armas keemia praktikum. Eks ole näha, kui hädas ma seekord siis olen. Oleneb, kuidas veab. Kui ei vea, siis... ei vea.
Nüüd on siis õige aeg lõpetada. Eks ole näha, mis toimuma hakkab.
Igatahes vastust, mida ma ootan, ma ei saa.
Hetke emotsioon: "Tule kui saad"/Secondhand Serenade "Why".
...what if I wanted to break.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar