Ma ei saa aru, mis mul viga on.. Miks see teistel nii kergelt tuleb ja minu puhul nii raske on? Niimoodi võiks ju sada aastat jätkata, ilma et mingit edasiminekut märgata oleks. Varsti tüdineb keegi sellest ära, kui seda juba mitte juhtunud ei ole. No ma ei tea, võib-olla on asi selles, et ma ei julge teatud asju tunnistada. Või siis ei ole minus seda, mis niimoodi mõjuks. Igavene tujunullija olukord.
Et mitte täielikult pessimistlikku muljet jätta, siis ei suuda ma ikkagi üle saada sellest, kui ilus kõik praegu on. Mõnus rohelus, ülimalt nauditav soe ilm, enam ei pea sada vatti selga ajama, et loengusse joosta ja end samal ajal soojas hoida. Nüüd on see siis teistmoodi..
Ja eile õhtul oli siis väike öölaulupidu Kassitoomel. Läksime ka Liivi ja Katiga kohale, et Eesti vabaks laulda. Minu jaoks kujunes sellest üldsegi teistsuguse emotsiooniga pidu. Kokkusattumused.. Ja nii ma jõudsingi vara koju, kuulasin natuke muusikat, mõtlesin, istusin ja üritasin magama jääda. Uni isegi tuli, üllataval kombel. Mis siis, et mul tuhande kuuesaja kolmekümne kuuest asjast mõelda oli.
Ah jaa, seda ka veel, et täna on meil siis see kauaoodatud ja kuulus kursapidu. Eks ole näha, mida see toob. Minu ülesanne on olla üks meie DJ-kambast. Igatahes, läheb peoks.
..was right here all along, waiting here for you.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar