reede, 16. jaanuar 2009

break this bittersweet spell on me

Ideaalne oleks nii, et kui ühe korra korralikult pange astuda ja aru saada, mis põhjustel midagi valesti läks, siis teist korda samu vigu enam ei tee. Aga kui ikka ja jälle samamoodi panksi panna, siis tuleb kõik uuesti üle mõelda, õppida ja teistmoodi teha.
Annaks keegi oskust. Mõnikord tuleb asjad ümber hinnata ja lihtsalt enda mõtteviisi/suhtumist muuta. Sest tegelikult sõltubki kogu normaalne eksisteerimine sellest, kuidas ellu ja teistesse sellistesse tähtsatesse asjadesse suhtuda. Elu on lühike, mispärast ma ei saagi üldse aru, mis kuradi pärast on vaja põdeda?
Aga näed, ikka on.

See selleks. Öösel olid meil igatahes väga toredad hetked Kadri, Kati ja Kätuga. Ühikaelu on megatore. Seda eriti siis, kui sellesse boksi, kuhu ma ennast sisse sättinud olen, on sattunud nii megaägedad inimesed, kes suudavad keset ööd fooliumi, teibi ja kilekotiga imesid teha. (Kohustuslik MacGyveri-moment.) Seda kõike selleks, et vessariga väikest pidu teha.

Kuula seda. Ma ei tea, mis teid pidi ma selle avastasin, aga ilgelt hea, rahulik ja ilus on.

Kommentaare ei ole: