kakaaja krassiivaja prirooda

Mul on nüüd eriti teguderohke nädalavahetus selja taga. Väike kiirülevaade, nagu ikka. Reedel olid TÜRSi (oleks vaid assotsiatsioon) talvepäevad, mis olid ilgelt lahedad, sai ennast igatpidi liigutatud ja pulli sai päris vähe. Laupäeval oli sõbrapäev, hommikul jõudsin isegi pannikatele, päris fun oli. Pärast seda tuli eriti armas pärastlõuna. Siinkohal mainiks, et see oli kindlasti parim sõbrapäev. Armas ja lihtne. No ja siis tuli eriti tappev kooriproov, lõpus ajas asi ikka eriti vihaseks. Kaua sa suudad normaalselt kaasa laulda? Ma usun, et mitte eriti kaua. Ma vähemalt küll mitte. Ja täna käisime maratonil kaasa elamas, jällegi üks hästi lahe ettevõtmine. Niiet kõik läks asja ette. Nüüd olengi veitsa väsinud, peaks varsti magama pugema, homme on kool ja värki. Ma ei viiitsiii... (kooli minna)

Ja mul on viimasel ajal mingid suhtlusprobleemid, ma vaatan, ei saa normaalselt olla ega teha. Ma üldse mõtlen liiga palju tavalistest asjadest ja asjadest, millest nii paaniliselt mõtlema ei peaks. Veits palju analüüsin enda olemist, käitumist ja mõtlemist, mis on ilgelt tüütu ja mistõttu jäävad paljud vajalikud ja kasulikud asjad tegemata. Noh, hoian ennast liiga palju tagasi, kui nüüd mõistlik olla. Teistmoodi ka olla ei oska. Feil.