Tegelikult on kodus ikkagi hea olla. Sest et praegu ei oleks mul nagunii kuskil mujal midagi paremat teha, ei kibele Tartusse tagasi ega taha igal pool teistes kohtades olla, nagu tavaliselt. Igasuguseid asju olen vahepeal ära teinud - küpsetasin emmega lihapirukaid ja kringlit, läksin vara magama (selle üle olen eriti õnnelik) ja ärkasin keset päeva, käisin rattaga sõitmas, jõudsin natuke isegi geneetika eksamiks õppida, võtsin päikest ja tegin teisi vähemtähtsaid asju.

Homme lähen ilgelt vara tagasi, sest et keegi oli nii geniaalne ja otsustas miskipärast valikkooride laulude laulmise (või siiski õppimise?) pühapäeva peale panna. Vahet pole, mis põhjusel, ikkagi on see nõme.

Täna oleks ilus veel natukene geneetika eksamiks õppida, nädala sees nagunii erilist aega ja viitsimist pole. Kahel eesoleval nädalal peaks ideaalis igal õhtul õppima, et eksam ja kontrolltööd normaalselt ära teha. Kuna tegelikus elus asjad nii ilusad ei ole, siis läheb ilmselt keeruliseks. Aga praegu pole õnneks midagi paremat teha kui õppida. Niiet saab hakkama küll.