reede, 26. juuni 2009

kohustuslik mõttepaus

Ma olen alati arvanud, et õhtu ja öö on päeva parimad osad. Hommikud on unised, pärast seda tuleb mõni aeg niisama vahtimist ja siis tuleb õige elu sisse. Kui õhtul või öösel ainult und ei tuleks. Peale selle on kõik äge ja põnev.

Eile istusime Pirol, pärast natuke Krooksus ja läksime siis koju. Mõnus vaheldus oli, eriti kui nii-nii ammu pole kodust välja saanud. Tartu peale välja, ma mõtlen. Vanasti sai kogu aeg igal pool käidud ja möllu tehtud. Niiet eile oli äge.

Täna käisin hommikul vara Riksi juures rahvariideid proovimas, et ma laulupeole minna saaksin. Ta on ikka nii tore, pakkus ja soovitas igasuguseid asju ja oli üldse rõõmus. Sain lõpuks ometi endale normaalsed rahvariided. Seelik on küll nii väike, et ma täiesti imestan, et see mulle sobib. Alles siis saab enda suurusest aru, kui juba sellised asjad selga lähevad. :D Aga laulupidu ootan ka meeletult, see on nii lahe sündmus. Laulda saab täiega ja rongkäigus saab ka kõndida. Uhke värk!
Nüüd istun päev otsa tööl, siis lähen koju ja magan täiega. Selline uni on, et anna abi. Vähemalt saab päev otsa netis istuda, sest et kodus oleme ülejäänud maailmast täiesti ära lõigatud, praegu vähemalt veel küll.

Kommentaare ei ole: