Täna käisime teises linna otsas ühes eriti omapärases kohas pizzat söömas. Ega ma muidu ei kirjutaks, aga see oli ikka väga lahe koht. Esiteks oli kogu koha sisustamisel kasutatud kommunismi teemat - seintel olid punase taustaga postrid pluss sirp-vasar, akende ees olid trellid, millest haarasid kinni mumifitseeritud käed, laudu lahutasid üksteisest okastraadid. Pizzade nimed olid näiteks "Preelection Promises", "Gagarin's Favourite", "Happy Pioneer" või siis "Pizzaz a la brr.. AVO (Licensed by KGB)". Kõik oli tehtud omapärases ja humoorilises võtmes, ei mingit poliitilist jama sinna juurde. Pizza oli ääretult hea, kusjuures. Ja väga odav. Lisaks sellisele kohale on Ungaris ka Terror Museum, mille eesmärgiks on näidata kommunismi kurja mõju ning Memento Park, kuhu on koondatud kõik pärast taasiseseisvumist linna pealt korjatud punamonumendid. Huvitav.. See on ikka teistmoodi kui meil. Meil vist väga niimoodi teha ei saaks.
Aga muidu on kõik superhästi, tavaliselt pole üldse aega pikemalt kirjutada. Vahepeal olen jõudnud peaaegu igal pool käia, suurem osa vaatamisväärsustest on läbi kõnnitud. Kõik hooned tunduvad juba ühesugused pärast kõike seda ringi kollamist. Linn on ka juba vaikselt selge, ei pea väga kaaril näpuga järge ajama.
Ilm on siin endiselt kuum, täna oli näiteks 33 kraadi. Mis on hea, on see, et ma olen suutnud juba selle kuumusega täiesti ära harjuda. Ei tea, mis siis saama hakkab, kui ma augusti lõpus Eestimaa külma suvelõppu maandun.. Nii põnev, nii põnev!
Inimesed saavad ka iga päevaga järjest toredamaks, inglise keeles suhtlemine läheb üha lihtsamaks.
Ja mis on kõige toredam, on see, et me küsisime Siljaga endale lisaks veel ühe nädala apteegipraktikat, sest et meil on nii toredad apteekrid ja me teeme nii lahedaid asju, et kaks nädalat oli natuke vähe. Nüüd teeme kolm nädalat ja järgmine nädal on endiselt vaba. Eks ole näha, mis siis saama hakkab. Põnevus, endiselt!
Kodu järele igatsen ka. Sõprade ja Tartu järele. Normaalne puu.
Aga muidu on kõik superhästi, tavaliselt pole üldse aega pikemalt kirjutada. Vahepeal olen jõudnud peaaegu igal pool käia, suurem osa vaatamisväärsustest on läbi kõnnitud. Kõik hooned tunduvad juba ühesugused pärast kõike seda ringi kollamist. Linn on ka juba vaikselt selge, ei pea väga kaaril näpuga järge ajama.
Ilm on siin endiselt kuum, täna oli näiteks 33 kraadi. Mis on hea, on see, et ma olen suutnud juba selle kuumusega täiesti ära harjuda. Ei tea, mis siis saama hakkab, kui ma augusti lõpus Eestimaa külma suvelõppu maandun.. Nii põnev, nii põnev!
Inimesed saavad ka iga päevaga järjest toredamaks, inglise keeles suhtlemine läheb üha lihtsamaks.
Ja mis on kõige toredam, on see, et me küsisime Siljaga endale lisaks veel ühe nädala apteegipraktikat, sest et meil on nii toredad apteekrid ja me teeme nii lahedaid asju, et kaks nädalat oli natuke vähe. Nüüd teeme kolm nädalat ja järgmine nädal on endiselt vaba. Eks ole näha, mis siis saama hakkab. Põnevus, endiselt!
Kodu järele igatsen ka. Sõprade ja Tartu järele. Normaalne puu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar