mis oli

Soolaleivapidu oli eile lõpuks. Pidu oli tore ja äge, inimesi oli nii-nii palju, et ma praegu ei mõista, kuidas nad kõik siia meie tagasihoidlikkusse kodukesse ära mahtusid. Jama on ainult see, et raske on ennast inimeste ja seltskonna vahel ära jagada. Ja see ka, et mingi tädi tõstis kisa. Aga las ta karjub. Ja üks pidu tuleb veel (homme).

Enam ei tohi vist (nii palju) juua. Ebakaines olekus võimenduvad kõik emotsioonid ikka mitu korda hullemaks ja see on piinav. Sealt edasi tulevad juba igasugused mõtted ja asjad saavad korraga nii "selgeks", et ma tahaks kõik kukele saata. See ei ole üldse hea.
Praegugi ei saa eriti aru, mis toimub ja miks toimub.

Damn, kohe peab kooli minema. Nii ükskõik on praegu sellest. Mul on ilmselt kuskil midagi viga.