Pärast endiste klassiõdedega rääkimist ja elu üle arutamist pluss tervet (!) pudelit veintsi sain aru, et elus on palju rohkem muud, kui see, mida ainult mina näen. Või siis näha suudan. Kõik on palju keerulisem. Kogu elu vajab palju rohkemat julgust, kui minu julgusevarudes üldse kokku on. Ma võiks praegu enda tuju igal erineval viisil parandada, aga ma suudan ainult oma toas kössitada ja kuskil blogis kogu sellest jamast viriseda. Ja mul on kahju, et mul selline iseloom on.
Ma tahaks suuta vahepeal asju näha laiemalt kui ma siiamaani suuteline olen olnud. Ja mis mind takistab? Ainult mu suutmatus laiemalt mõelda. Pluss mu imelik arusaam elust ja sellest, kuidas asjad käima ei peaks.
Aga noh, kuidagimoodi olen suutnud ära elada.
Elagu nädalavahetus!
Ma tahaks suuta vahepeal asju näha laiemalt kui ma siiamaani suuteline olen olnud. Ja mis mind takistab? Ainult mu suutmatus laiemalt mõelda. Pluss mu imelik arusaam elust ja sellest, kuidas asjad käima ei peaks.
Aga noh, kuidagimoodi olen suutnud ära elada.
Elagu nädalavahetus!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar