neljapäev, 3. detsember 2009

we are the ever-living ghost of what once was

Praegu on hea. Tulin koju ja see jõulukolmnurgake/tuluke (kuidas krt küll seda nimetatakse?!) põles nii sõbralikult ja heitis koridori ja kööki nii hubast valgust, et hing läks kohe härdaks. :D
Võib-olla on asi selles, et ma lõpuks ometi võtsin selle asja suhtes midagi ette.
Aga võib-olla hoopiski selles, et ma kinos käisin ja et mul tore oli.

Nägin "Noorkuu" ka ära ehk et see on siis see väike Twilighti-saaga jätk. Peaks ütlema, et ma olen meeldivalt üllatunud. Ei olegi midagi hullu, mulle isiklikult meeldis see rohkem, kui esimene osa - oli natuke huvitavam sisu. Kuigi peab tunnistama, et mõnes kohas oli tõsidusega üle pingutatud ja kunstlikult mingit dramaatilisust ja pinget tekitada püütud, mis ajas natuke muhelema. Aga see ei häirinud nii meeletult. Niiet täiesti OK.

Ma üldiselt praegu üleliia lootma ei hakka. Ei ole mõtet ja ma ei tea, kas väga materjali ka.
Eks ole näha, mis saab.

Tuttu, tuttu!

2 kommentaari:

välurebane ütles ...

lihtsalt elektriküünlaks nimetatake minu kodus seda kolmnurkset vidinat, mis sadade akende peal särab.

B ütles ...

vist jah.. :D