iimõu-time

Praegu on päris räige olla. Mõtlesin, et tuletan teatud põhjusel umbes kahe aasta taguseid aegu meelde. Valesti tegin. Kuidas ma sain nii stjoopa olla, et ei jaganud matsu ära? Ei osanud puhtalt oma lollusest õigeid asju teha. Küll oleks ilus tulemus olnud.

Kõige mõistlikum on muidugi tänitada, et "oleks võinud nii või naa ". Nagu see midagi muudaks. Ma olen nii loogiline.

Aga kui asi on läbi kahe aasta siiamaani olemas, vaatamata kõigele jamale, mis vahepeal ette tulnud on, siis kas see võib päriselt ka nii olla - õige?

Kõige mõistlikum on üldse mitte mõelda ja hetkes elada. Ma võiks praegu igasuguseid asju teha, et ma paari aasta pärast ennast enam nii ei tunneks, nagu praegu asjadele tagasi mõeldes.

Viskan pikali ja hakkan mussi kuulama. Viib hästi mõtted igale poole laiali.

Aga tegelikult olen ma üldiselt ikkagi rõõmus ja õnnelik.