pühapäev, 17. jaanuar 2010

lühidalt

Pärast kolmpäeva, mil ma oleks pidanud keemia õppimisega sügavuti ja intensiivselt tegelema, tuli neljapäev ja siiamaani üks raskemaid eksameid. Teisipäeval saab teada, mis edasi saab.
Vaatamata sellele tähistasime jällegi ühe jama läbisaamist - istusime Laura ja Katuga Mari pool, tegime endal' külmad joogid ja lõpuks sattusime välja, nendesse traditsioonilistesse kohtadesse. Mingi vemps haakis ennast mulle külge ja muretses, et kui ma nüüd ära lähen, peab tema mind "päev otsa ootama", kuigi oli ilmselgelt öö. Õhtu lõppes kiiresti, aga ometigi mäkdraivist läbi käies, nagu ikka.
Reedel oli veel üks tähtis pidu ja ma sain aru, kui s**t sõber ma tegelikult olen. Sealt edasi sattusime Kati ja Mariga Zavi. Istusime seal umbes kella viieni ja selle aja jooksul juhtus igasugust põnevat, mingi ultraleveli kantrimees üritas mind tantsima kutsuda, leidsin ühe vanema sõbra, kellega me põgusalt jutustasime ja õhtu lõppedes leidsime veel ühed päris toredad noormehed, kes olid täiesti normaalsed inimesed ega tahtnud kedagi ära sebida. Lihtsalt rääkisime. Ja veelkord sai tunnistust see, et Zavis ei tasu kaine peaga olla. Kogu lõbu jookseb niimoodi mööda külgi alla.
Eelneva õhtu tõttu magasin laupäeval kella kaheni (mis ajaraiskamine), siis läksime Mariga linna peale poodidesse, et ehk leiab endale midagi uut ja ägedat. Leidsime. Õhtul käisin Rock'n'Rollis Crucial Attacki kuulamas. Eelmisel laupäeval Marten, seekord Jaanus. Khuul. Kõige ägedam on see, et ma nägin seda sama seltskonda, kellega mul on olnud elu lõbusaimad ajad, üle pika pika aja. Nad on endiselt kuradima toredad ja mul on jube kahju, et me nii võõraks jäänud oleme.
Segadusse pidin ma ka ennast ikkagi ajama, nüüd on jube hea olla, muidugi.

Aga muidu.. Õpin jällegi. Viimane eksam on tulekul! (muidugi kui ma neljapäevasest läbi saan)
Õhtul lähen sõbrantsi sünnipäevale. Ei olegi nii nolife.

Kommentaare ei ole: