Kuulasin mussi. Pleilistist tuli üks lugu ja kui ma silmad kinni panin, tuli pildina silme ette varakevadine hommik ja see, kuidas ma olen ühes väikeses toas, kuidas kadrinate vahelt paistab hommikune päike ja see emotsioon, mis mul tol korral oli. Väga hea.
Ja kui ma kuulan jällegi ühte teist laulu, millega on seotud siiamaani, võiks lausa öelda, et üks parim päev, tulevad mulle meelde tollest korrast päris detailsed mälupildid ja muidugi ka emotsioonid. Nii hea on halbadel hetkedel mingit lugu kuulates head tunded tagasi ellu tuua. Ja mitte ainult halbadel, vaid millal iganes, kui neid uuesti läbi elada tahad.
Ma lihtsalt sattusin täna täiesti juhuslikult vaatama üht harivat saadet muusikast ja sellega seonduvatest muutustest ajus ning sellest, kuidas muusikal on võime tuua meelde just kuulamise hetkel olnud emotsioone ja mälestusi. See on nagu hea hetke soundtrack. Ajus on need regioonid, mis vastutavad muusika tunnetamise ja mälu kogemise eest, väga lähestikku. Seda ka, et muusika kuulamisel tekivad ajus endorfiinid, mis on siis teatavasti kehale omased mõnuained. Sellepärast tekibki siis hea tunne, see rahustab ja tekitab naudingut. Seal rääkis veel igasugustel põnevatel teemadel, niiet ma läksin päris ähmi täis. Jube lahe, et ma sain sel semestril endale ühe ägeda valikaine ka, mille nimi on "Muusika, aju ja emotsioonid", nüüd ootan seda põnevusega.
Kui ma poleks proviisor, siis ma oleks ilmselt mingeid teid pidi muusik. :D
Ja oi sa kurat, kuidas ma oma klaverit taga igatsen. Kunagi sai lolli peaga kellelegi laenatud, aga ma miskipärast kahtlustan, et kui ma sellele ka vastu oleks olnud, oleks klaver siit nagunii minema tassitud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar