do you like fish sticks?

Eile oli tohutult vägev õhtu. Umbes kella viiest hakkasime meie juures lauamänge mängima ja tegime seda umbes kolm ja pool tundi. Siis istusime niisama, rääkisime ja muljetasime, ja nii äge oli. Eriti mõnus oli just seepärast, et me ei olnud päris pikka aega niimoodi kokku saanud ja pidu teinud. Üheteist paiku läksime linna peale, hüppasime kõigepealt Mökust läbi, jaurasime seal tsipa ja siis läksime PlinkPlonki Winni Puhhile. See oli ka ülilahe, rahvast oli nagu murdu ja winnika tüübid ise on lihtsalt nii idikad (heas mõttes), et vaata ja imesta. Kodutee oli ka päris mõnus, kiikusin ja ronisin laste mänguväljakul ja tahtsin keset ööd kesklinnas üles kaevatud lilleplatsidele kartuleid kasvama panna. Lõbus. Ma ütlen, nii ammu pole nii nii äge ja lustlik olnud. Aga samas, selliste inimeste seltskonnas ei saagi jama olla.

Tänane päev hakkas muidugi eilsest õhtust tulenevalt päris uimaselt ja õrnalt pead valutades, aga päeva peale kadusid need ja halb tuju ära. Mingi aeg koristasin ja pesin põrandaid (kui elu tagasi sisse tuli).

Nüüd istun rõdul ja joon teed. Täiega soe on ja päike paistab. Kuhu iganes ma ka ei vaataks, igal pool on juba mingit rohelust näha. Ja see on nii hea. Nii haige on mõelda, kuidas aeg lendab - alles oli tüdimuseni lund ja külma, nüüd on soe ja rohelus. Ja seda kõike nagu hetkega.

Kohe hakkab sess!!!! No põhimõtteliselt kohe, arvestades seda, kui kiiresti aeg lendab.

Krt, ma ikka üldse ei viitsi praegu tähtsate asjadega tegeleda. Aga tegelikult tahavad nii paljud asjad tegemist, et ma lihtsalt pean end ükspäev kätte võtma. Päriselt.