Seekord on mul ülihea suvi. Ja see, et ma suve jooksul oma raha ei teeni (mis on tegelikult äärmiselt hädavajalik), ei suuda ka mind üldse kõigutada. Mul on maailma parim inimene, kellega koos ma igal pool käia saan ja kellega mul on lihtsalt nii hea, et see tundub endalegi uskumatu. Mul ei ole seda muret, et igal-pool-mujal-on-parem-kui-siin ehk et ma saan käia pisteliselt nii Tartus kui ka kodus ja seda just nii täpselt, et kummastki kohast ei viska koppa ette. Ilm on juba, kes teab, mitmendat päeva järjest nii ilus, et ka see tundub uskumatu. Tavaliselt on meie suvega nii, et umbes neli päeva on selline pooluimane ehk et pilves ja sajab, siis viskab üks-kaks ilusat päikeselist päeva vahele ja siis läheb jälle käest ära. Nüüd on aga, tänk gaad, juba umbes nädala jagu tõsiselt suvist ilma ja ma olen suutnud sellest viimast võtta. Olimegi nüüd J-ga alates neljapäevast kuni tänaseni kodus. Nüüd on veel plaanis millalgi mingiks ajaks Pärnusse minna. Ka see on midagi uut ja suurepärast, sest tavaliselt passin ma terve suve ühes kohas, sest ma ei ole lihtsalt piisavalt ettevõtlik, et ennast kuhugile sõita viitsiks. Niiet nüüd tuleb pöidlad pihus hoida, et nädala lõpus ilusaid ilmasid lubaks, et siis Pärnusse rallida!

Ma pole vist ühegi viimase suve jooksul nii palju päikest ka võtta saanud ega viitsinud, kui praegu. Välja arvatud muidugi see, kui ma väike olin ja muud ei teinud, kui terve suve mööda õue ringi jooksin ja suve lõpuks ikka päris pruun olin. Täna sain vist maasikaid kastes liiga palju päikest, punetan ja valutan igalt poolt. Aga see on nii mõnus.

Paar pilti väikestest kiisudest ka. Nad on ikka tõeliselt väikesed, mahuvad vabalt pihku ära ja silmad on alles kinni.