Nii äge on see viimane vaba nädal olnud. Igal õhtul oleme välistudengitega kuskil väljas käinud. Kõige vingem oli siis, kui me nendega Püssikas peol käisime. Koht oli nii meeletult täis. Välistudengeid endid oli kuskil 80 ringis pluss veel teised inimesed ka. Hea, et ikkagi lõpuks kohale läksime, alguses oli ikka vaja mõelda, kas minna või mitte. Aga vedas. Nii äge oli, leidsime endale vana hea seltskonna, istusime nende juurde ja siis läks pidu lahti. Täiega vaba oli, nii ammu polnud väljas käies seda õiget tunnet olnud. Vahepeal isegi tantsisime. Siis võttis meie uus saksa sõber, keda me Heinziks kutsume, 2 tundi enne mu sünnipäeva diskorionu käest mikrofoni ja karjus üle püssika, et mul on täna sünnipäev. :D Noh, miks mitte. Jumalast lõbus oli. Siis, kui õige aeg käes oli, õnnitleti ikka ka. Jumalast äge sünnipäeva algus oli. Koju läksime pärast toolide peal tantsimist ja siis, kui Püssikas kinni pandi. Aga õhtu oli nii äge, et siiamaani on raske õigeid sõnu leida.

Siis tuli sünnipäev. Hommik oli väga unine, aga see-eest väga ilus ja armas. J tõi imehea koogi koos kohvi ja kingiga voodisse, mida veel tahta, onju. Korraks käisime kodus ka, iss tegi šašlõkki ja sõime jälle natuke torti. Õhtu poole tulime Tartusse tagasi, Mari oli pannikaid küpsetanud ja Liisa tuli ka külla. Sain veel ühe nunnu kingi (saan nüüd nahka sodima minna :D), aitäh, sõbrad! Õhtul ei pidanud tegelikult välja minema, ma olin eelmisest peost nii väsinud, aga lõpuks mõtlesin, et võiks. Saime Raatuses minu tudengite ja nende boksikaaslastega kokku. Nad olid mulle jumalast vinge koogi teinud, küünalde ja säraküünaldega pluss ma sain veel õhupallid ka. Super lihtsalt.

Ja täna on vaba päev. Õhtul on jälle midagi ja homme peab tööl olema ja siis, kohe-kohe ongi kool. Kogu suvi oli lihtsalt igas mõttes täiuslik ja viimane vaba nädal on ka nii suurepärane olnud, et ei oskagi midagi rohkemat tahta.