Kodu on hea koht, kuhu aeg-ajalt tulla, aga ainult lühikeseks ajaks ja lühikese aja all mõtlen ma paari päeva. Muidu on ju kõik tore, tuled juba harjumuspärasest elust ja kohast korraks vanasse heasse koju tagasi, aga mõned asjad on hoopiski teistmoodi. See, et koju alati tulla võib, on endiselt alles. Emps ja iss on hullult toredad, loomad ka, eksju. Mõned asjad teevad ikka kurvaks ka. See, kuidas kellelgi on nii raske mõnel korral, kui ma kodus olen, teha nii, nagu ma neilt juba kes teab mitmendat korda palunud olen. Lihtsalt nii leim on tulla hea meelega koju, ja siis tuleb sellise asja pärast kellegagi võidelda.
Savi, ma ei viitsi enam. Palju sa ikka jõuad.
Muidu on ikkagi kodus hea, muul ajal on tore, kui just väga igav ei ole. Nagu eile ja täna. Ilma ka ei ole, et õues ringi kolada või päikest võtta. Jumalast sügis tundub juba, haige värk.
Naljakas mõelda, kuidas ma oma Tartu koduga nii ära harjunud olen ja see nii koduseks saanud on, et see, mida ma alati kodu all silmas pidanud olen, on täiesti teiseks muutnud. Siin on endiselt hea, aga see ei ole enam oma. Tegelikult ei ole ikka naljakas, ma ei ole siin kolm aastat elanud. Loogiline, et kõik muutub.
J on ka praegu kuskil kaugel ära. Pole 2 päeva näinud ja selline tunne on, et tahaks juba kangesti laupäeva (siis oleme me mõlemad jällegi Tartus). Täielik häda olen ikka. :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar