Absoluutselt ei taha oma gmaili lugeda. Ma olen kes teab, kui palju kirju igale poole laiali saatnud ja ma ei jõua teada saada, mis nende vastusteks on. Tahaks lihtsalt vaikselt kulgeda, aga need kõik tuletavad meelde, kui palju asju teha on vaja. Võib-olla arvult ei olegi nii palju, aga ma ei jõua praegu üldse asjade peale mõelda.

Üldse on praegu nii, et kuidagi tasakesti imelik on olla. See on see sügis ja need morbiidsed ilmad. Tahaks ainult rahulikult olla, aga asju on vaja ajada, siit sinna joosta ja kooliasju tuleb ka järjest juurde ja praegu lihtsalt ei viitsi.

Tahaks terve päeva jutti magada.

Eile käisime "Sotsiaalvõrgustikku" vaatamas ehk et see on see film, mis on Facebookist tehtud. Hullult kiired dialoogid ja aju pidi kogu aeg ärksa hoidma, muidu poleks jälgida suutnud. Täiesti hea film oli lõppude lõpuks, 2 tundi lendas samamoodi, nagu "Inceptionit" vaadates.

Keeraks ennast sooja teki sisse kerra, jooks kuuma teed, kuulaks head mussi, pikutaks ja ei läheks üldse mitte kuhugile, vähemalt paar päeva. Nii, et mitte midagi, mida teha vaja on või mis ees ootab, ei tuksuks kuskil ajusopis. Kahju, et ennast niisama välja lülitada ei saa.