Pane või ennast põlema. Nüüd, semestri lõpus, antakse meile igasuguseid tobedaid ülesandeid, mida me kamba peale tegema peame. Geniaalne. Rühmatöö (ehk et siis analüüs kindla apteegi kohta) peame homseks esitama, aga suure hulga küsimuste peale saime teada ainult ofitsiini suuruse. See ettekanne tuleb murdja. Arvestuseks on vaja ka õppida. Ja eksamiks, mis tuleb ikka korralik kirves. Ja rühmatööd peame ka solgutama, naiss.
Ütleme nii, et sellist koppa koolist pole veel olnud. Ja ometi ma olen täiskasvanud inimene, kes nagu peaks idee järgi vabatahtlikult koolis käima.
Aga nüüd on juba natuke kergem, sest vingumine aitab, eksju.
Ilm on täiega mõnus. Lumi!! Homme ei saa uksest välja. Aga mul on nii savi, sest homme ei peagi kooli minema ja oi, kus ma alles magan hommikul.
Laske rahus olla. Sellega seoses ei jõua ma jõuluvaheaega ära oodata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar