Reedel oli lõpuks see eksam ära, mis oli ikka paras jama ja suhteliselt raske. Professor ei hellita. Rohkem sellest rääkida ei ole mõtet, nüüd on ainult põnev bingo, et mis tulemus tuleb. Pluss veel see ka, et esimest korda nelja aasta jooksul jäi meil üks inimene spikeramisega vahele. Ülikoolis ikka ei spikerdaks, konstantselt ja eriti veel nii tähtsal eksamil nagu seda on professori eksam. Feil.

Sama päeva õhtul tähistasime vaikselt eksami kirjutamist, naised tulid meie juurde, tegime väikese mõnusa olemise ja mängisime lauamänge. See oli saksess, ma võitsin Euroopas kaks korda. :D Head küsimused sain. Väga mõnus õhtu oli, umbes kella kaheni möllasime siin, lõpp vajus muidugi vaikselt ära (kõik olid väsinud) ja linna peale ei suutnud enam keegi minna.

Järgmisel päeval ehk et siis eile magasime poole päevani, lihtsalt vedelesime voodis, sest et millal veel on võimalik nii kaua lihtsalt olla. Keset päeva läksime Joeliga linna peale, käisime kõikvõimalikes poodides ja ostlesime. Ma muidugi käisin lihtsalt kaasas ilastamas. Väga põnev oli, ma juba vaatan kõiki asju sellise pilguga, et mida ma meie koju kunagi ostaks. Nii äge on nii.

Õhtul, pärast hullult väsitavat linnas ringi tuuseldamist sõitsime minu päris koju. Väga mõnus oli, ainult et me saime seal jälle nii vähe olla. Pole midagi teha, tuleb jälle õppima hakata ja kodus seda teha ei saa. Lihtsalt õiget mõudi ei tule peale. Viimase eksami tahaks vähemalt normaalselt ära teha.

Eks ma nüüd vaikselt kogungi julgust, et asju vaatama hakata. Natuke jõudsin juba lugeda. See on ikka kordades mõnusam, loogilisem ja huvitavam, kui eelmine eksam. Ehk läheb libedamalt ka.

Ja tänane ilm on ka nii masendav. Kõik on mingit soppa täis. Sula ilm ei istu ikka üldse (kui ta just kevadine ei ole).