Fanfanfan! Esmaspäeval ei õppinud, nagu oleks pidanud. Teisipäeval olin pikalt koolis ja õhtul käisin Vildes stand-up comedyt kuulamas, veitsa feil oli, sattusin just natuke mitte-nii-naljakate taidlejate ajal. Kolmapäeval oli vaba päev, kujutad sa ette, nautisin aega ja tegin igasuguseid asju, mida ammu ajapuuduse tõttu teha ei ole saanud. Nii räigelt mõnus oli.
Õhtul saime üle pika aja naistega kokku, väga lahe oli. Meie jutud on ikka ja alati ühte ja samasse auku, aga väga mõnus on kellegagi selliseid teemasid ka arutada. Kellegi teisega ei saa kuidagi.. Ma ei tea, kas kedagi üldse huvitab, ega keegi ju ei küsi ka. :D Aga meil oli ikka tõsisemaid teemasid ka. Kuna kõigil on omad tüübid, välja arvatud ühel, kes õnnetul kombel vallaliseks jäi, siis käib alati oma meeste kiitmine või kirumine. Naised ikkagi ju. Ja siis kuulad ja imestad, mis elu kellelgi on. Minul ei ole J-i absull mitte millegi pärast kiruda. Ja see on nii vinge! Ma olen kiitmisest ka loobunud, sest ma ei oskaks asja nii sõnadesse panna, et nad sellest aru ka saaks. Ega vist ei saakski, nad on teistsuguse asjaga harjunud. Ma ei ütle absull, et nende tüübid head ei ole. Me oleme kõik ikka nii erinevad, aga ikkagi saame sellistel õhtutel oma südame tühjaks rääkida. Kuigi ma pigem kuulasin kui rääkisin, nii on põnevam pluss ma olen kaotanud oma oskuse endast ja enda teemadest üldse kellegagi rääkida. Aga mul on siiski J, kellele ma saan absull kõige lambimaid asju rääkida. Isiklikke, ma mõtlen.
Üldse olen nii vaeseks ses suhtes jäänud, sõpse enam ümberringi ei ole. Mari ja Sikit ka ei näe üldse. Kui ma hommikul tööle lähen, nad magavad, ja kui õhtul koju tulen, on nemad kuskil linna peal elu kogemas. Ja nii see käib. Välja enam ei jõua üldse, aga mõnikord ma mõtlen, et kas ma tahakski. Melu tahaks ja koos sõpradega tahaks olla, sest teatavasti on neil nagunii sitaks äge ja seepärast ei tahaks küll üksinda olla. Aga kuskil pubis ma vist enam istuda ja juua ei viitsiks. Võib-olla peab proovima, kui kunagi (ma rõhutan - kunagi) selline vaba hetk tekib, et ei õhtul ega järgmisel päeval tööd pole. Sellist hetke on aga vist suht raske leida, kahjuks.
Nüüd olen lisaks tänasele pikale päevale (mis oli suht räigelt pingeline) homme ja ülehomme ka tööl. 11-tunnised päevad tulevad samamoodi. Siis mõtlen jälle raha peale, et selle nimel nagu võiks. Tegelt on seal täiega äge, ma ei väsi kordamast.
See selleks.
Kuna mul oli korralik läbunädal (suutsin 3 siidrit ära juua!!, nädala jooksul ofc), siis eile õhtul käisime J-i sõbra sünnaril. Päev iseenesest oli pikk, koju jõudsin ainult tunniks ajaks, siis ajasin asju ja käisin koolis, aga lõpuks mõtlesin ikkagi peole minna. Õigesti tegin. Väga lahe oli. Söök oli hea (mul oli kõht niiinii tühi), inimesed olid änksad ja nalja sai. Kulus ära.
Täna oleks tahtnud J-i bändi Ahja Rockil vaadatakuulata ja homme oleks tahtnud Tallinnasse Jäkuroki finaali minna, aga no kuhu ma ikka minna saan. Toon parem perele raha sisse.
Ma ei tea, kuidas mul praegu nii palju mulinat tuleb. Peaaegu et unepask juba.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar