linnud laulavad juba

See nädal läks küll ülikiiresti. Suht märkamatult. 

Isegi kool ei tundunud pikk ja tüütu, mis on vahelduseks päris mõnus. Teisipäeval oli selle semestri esimene test, palju selleks ei õppinud, aga sellest vähesest piisas. Lisaks oli see mõnusalt lühike päev (sest loengusse ma ei läinud ja semka jäi kolmapäevaks), sain üle pika aja vajalikke asju aetud. Kolmapäev oli väga põnev, sest meil oli järjekordselt haiglas üks põnev praks. Änks arst rääkis meile igasugust ortopeedijuttu ja võttis meid traumatoloogia vastuvõttudesse kaasa. Huvitav oli vaadata ja kuulata, aga see teadmine, et inimesel kuskilt seestpoolt mingi luu katki on ja seda enam, et arstid üritavad selle peale väikest kipsi panna ja kes teab, mida veel teha, viskas mul silme eest virvendama. Jooksin nii kiiresti välja, kui sain. Seisin seal oma valge kitliga keset koridori ja inimesed hakkasid mu käest asju küsima. Lõpuks hakkas parem, õnneks. Ortopeedi ega traumatoloogi minust igatahes ei saa.

Naiste- ja vastlapäeva väga ei tähistanud, lille sain küll ja vastlakukleid ostsin ka. Üldse proovisin neid juba ammu igal pool, kus võimalik. Haiglas olid kõige paremad ja mitte kuskil mujal ei olnud neile midagi ligilähedastki. Soojad, ise tehtud, tuhksuhkru ja päris vahukoorega. Nii head lihtsalt. 

Ise käisin ka arsti juures. See, et ma meditsiini õpin (sort of), tuleb ikka räigelt kasuks. Kui ma väiksem olin, siis kartsin kõike sellist paaniliselt. Isegi kraadida ei julgenud ennast. Normaalne. Nüüd on jumalast lahe kõike teada ja näha ja natukene isegi aru saada, mida arst räägib. Mul on nii tore perearst ka, mitte mingi jorss, kes ei vaevu paari sammu astuma, et kedagi üle vaadata. Meil oli töö juures kiiresti abi vaja ja teatavasti on perearstikeskus kinost otse üle koridori, aga sealt öeldi, et "kutsuge kiirabi". Väga raske oli küll paar sammu astuda ja aidata. Mõttetu on üldse vist ülikoolis eetikat õpetada, keda kotib. Kiirabiarsti olid ka hämmelduses, et mis mõttes sealt keegi appi ei tulnud. Noh, jorsid on jorsid. 

Täna on vaba päev. Oli, see tähendab. Räigelt mõnus ikka, vedelesin päev otsa niisama ja vaatasin sarju. Õppima peaks ka, teisipäeval on test jälle, aga ma ei viitsi oma vähest vaba aega eriti selle peale kulutada. Tänane kulus mulle täiega ära.

Nüüd ootan kevadet. Natukene annab tunda juba, kui just lambist lund ei saja. Ja päike on tore. Ma võiks endale kiiresti kummikud või praegusteks ilmadeks normaalsed jalanõud saada kuskilt või siis veel parem - päike võiks selle jää ja sodi ära sulatada, et normaalne liigelda oleks. 

Ja lõpuks ometi on happy times, saan suht hea varuga stippi ka. Teist korda, ega meil nii kerge saada ei ole ka. Arvestades seda, et II ja III kursusel on räiged nohikud. Eriti teisel kursusel. 

Homme on jälle tööpäev. Tegelikult on mõnus, vaatamata sellele, et ma koolis ja tööl käin, on mul nädalas ikkagi 2 vaba päeva. Sel nädalal on nii, näiteks. Ja mulle nii meeldib seal! See on vist väga hea näitaja ikka.