vingving

Nüüd on küll halb tunne, kui teised väljas käivad, aga mina selle asemel hoopis mitu pikka päeva tööl olen. Üldse on nii kurb, kui kellelgi nii äge on. Ma ei ole mitte õelalt kade, vaid niimoodi sõbralikult kade, muidugi on tore, kui teistel äge on, aga tahaks ise ka. Hoian pöidlaid, et homme pärast veel ühte päeva kommipoes oleks õhtul jõudu väike jook ja pidu teha. Kuigi kardan, et mitte. Aga see-eest on pühapäev vaba! Oma esimese palga eest endale midagi head lubada ei saa (mõtlesin šoppama minna), suurem osa on juba siia-sinna ära makstud. Ja superilus plaan stipi eest ennast hellitada ei tule ka üldse välja. See läheb üüriks. Oeh, elu on ikka lill küll. Raha võiks mõistuse võtta, kui ainult laseks. Siiamaani ei ole õnneks välja tulnud. 

Vähemalt sain piletid 30 Seconds To Marsi konsale, niiet vähemalt ühe praeguse lemmiku näeb elu jooksul ära küll.

J on juba mitmendat päeva kuskil kaugel ära ja ma ei näe teda enne pühapäeva, kui just homme ei vea. Pole harjunud niimoodi.

Viskan nüüd tuttu ja olen homme väga entusiastlikult jällegi kommi-jäätist müümas!