Oh kui hea on voodis peaaegu kella 12-ni vedeleda, värske õhk aknast sisse voolamas. Ausaltöeldes ma ei mäletagi, millal viimati niimoodi üldse olla sai. Kui vaid nüüd saaks kõigist kohustustest ka eemale, siis oleks ainult täiuslikkus.

Üks jama on ainult, et kui mul hommikul natuke rohkem voodis vedelemiseks aega on (või kui uni enne äratuskella ära läheb), siis hakkan kõigile asjadele, mis tegemist tahavad, mõtlema, ja see on nii halb. Ajan ennast mõttetult pabinasse, sest tegelikult saan ma kõik asjad ära tehtud. 

Ei taha ma homseks arvestuseks õppida ega referaati kirjutada, mille homme ette kandma pean. Ei taha ma reedel tööle minna, sest siis pean kuskil pimedas olema, kui ma saaks nii ilusa ilmaga midagi mõnusat ette võtta. Ja siis ma hakkan mõtlema oma lõputööst, mille punktid me juhendajaga juba ammu paika panime. Kirjutamiseks aega ei ole. Ja tudengivahetus ka, sellega on nii palju asjaajamisi tegelikult, vahepeal tuleb mõud peale, siis ma ajan asju ja kirjutan kirju ja sebin ja möllan, aga teinekord jälle ei suuda oma vähest vaba aega selle alla matta ka. Siis teen vaikselt ja natukene korraga, aga õnneks olen vist peaaegu kõik tehtud saanud. Nüüd tuleb veel suvel välistudengid vastu võtta ja neid lõbustada. Kuigi ma loodan, et nad saavad endaga ise ka hakkama, sest mul ei ole just iga päev vaba, kui ma täiskohaga tööl olema hakkan. Ei kujuta ette, kui väsitav see olla võib. 

Aga see kõik tuleb mulle pähe ainult hommikuti, kui omaette pikutan ja poolunise peaga mõtlema hakkan (või õhtuti, kui und ei tule). Enamasti ma ikkagi üksinda ei pikuta, niiet seda tuleb ette harva ja jumal tänatud.

Nüüd ma mõtlen selle peale, et ma pean kohe kooli minema ja õues on nii ilus ilm! Ja roheline ja toomingad õitsevad! Kõik ägedad kevaded tulevad toomingalõhnaga meelde. Ja selle peale mõtlen ka, et me saame üheks päevaks J-ga Tartust eemale. Lõpuks õnnestus mõlemal mingi vaba hetk leida ja see oli päris raske, tegelt ka. 

Ja ma nii niii väga tahaks koju. Viimati käisin üheks päevaks issi sünnaril ja enne seda jõulude ajal, kaheks päevaks. Poole aasta jooksul ainult 2 korda. Aega lihtsalt ei ole. Mis siis, et ma elan Tartule nii lähedal nagu umbes 40 km. 

Natuke nukker see koolis ja tööl korraga käimine. Aga siis, kui mul eksamid tulevad, siis ma nii ei jama. Sest kool tuleb ennekõike ja alles siis muud asjad. Samas, palgapäev on üks ütlemata tore päev küll..