kes mäletab, mis asi on DIK?

Ja mul on täna jälle hea olla. Lausa superhea! Eilne kursapidu, mis oli veelgi lahedam, kui ma üldse oodata olin osanud, andis tohutu positiivse laengu. Tegelikult on kõik meie kursalt nii lahedad, mis siis, et pooltega pole elu sees sõnagi vahetanud. Eile siis vahetasime. Meil oligi kerge integereerumispidu, sest peaaegu et kahe semestri jooksul ei ole paljud meist suutnud üksteise nimesidki ära õppida. No ja see kahe erineva rahvuse vaheline asjandus ka, et mõlemad grupid hoiavad omaette ja nii edasi.. Igatahes sai asi eile selgemaks ja kergemaks. Kõik oli lihtsalt super, koht oli selline, et nagu sisse astusid, tekkis kohe mingi seletamatult mõnus feeling sisse, õige peotunne. Rääkimata muidugi veel vessarist ja jookidest.. Ja inimestest. Niiet suur haistäh mu kursakatele! :) Pärast pidu aitasime Liivil ja Robertil veel tsipa koristada. Ja Liivi korjatud nartsissid tassisime Mariga endale koju, nüüd ilutsevad siin laual. Ja lõhnavad. Jube ilusad on ikka..

Aga midagi haiget pidin ma ikkagi korda saatma, ilma ei ju saa. :D Suhteliselt naljakas, kui sellele mõelda. No aga juhtub, eriti just sellises erilises olekus. Ja sel juhul, kui telefon käepärast on. Aga see selleks. Ma võin ennast ainult naerda.. :D Mis siin muud ikka teha..

Seda ka, et head asjad tulevad just siis, kui neid kõige vähem oodata oskad.

Ja täna lendan koju. Samas tahaksin ma ühikasse jääda. Aga ma usun, et seda, mida ma ootan, ei juhtu. Niiet lähen siis koju magama ja puhkama. Jube väsimus on ikka küll..