Jällegi on öö. Just see aeg, mil mulle meeldib enda elust avalikult rääkida. Und ei ole, täna sai pool päeva päris kodus maha magatud. Ja nii ma siis siin möllan..
Tegelikult olen ma praegu rohkem kui sillas. Ma olen meeletult rõõmus, rahul ja õnnelik, sest mul on selja taga elu lahedaim nädalavahetus. Sellised asjad minuga lihtsalt tavaliselt ei juhtu. Aga oligi juba aeg, et midagi kuskil toimuma hakkaks. Tegelikult olid mul eelnevalt juba plaanid tehtud, laupäeval ja pühapäeval pidin möllama talvepäevadel Otepääl. Kuni midagi muud ette tuli.. Lihtsalt võtsin kätte ja läksin (Liivi abi ja autoga muidugi, ja oi kui tänulik ma talle olen selle abi eest olen:) hilisel reede õhtul ühte kaugesse kohta. Tegelikult ei ole ma selline, et kohe kellegi kutse peale kuhugile kaugele kohale lendan. Iga suvalise kutse peale tõesti mitte. :) Aga elu on elamiseks ja kui sellised võimalused sülle kukuvad, tuleb need julgesti ära kasutada ja mitte põdeda ega mõelda, kas nii on õige või ei. Ja nii ma tegingi/teengi. Täiesti uskumatu, et mul midagi sellist toimub. Kõik töötab. :D Ja ma absoluutselt ei kahetse. Aga miks ma peaksingi?
Vahepeal on vaja midagi täiesti ootamatut ja meeletut. Midagi sellist, mida endalegi üllatusena korda saata.
Ja nüüd... Tuttu! :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar