Pole ammu blogitanud, oleks nagu aeg.. Igatahes, rääkides eelmisest nädalast, siis võin ma öelda, et üle pika aja pole nii toredat ja tegevusterohket nädalat olnud. Üüüberlahe teisipäev kinos ja Krooksus Kadri ja ta rahvaga, käest läinud umbe lahe neljapäev Liisa ja Mariga linna peal ja hiljem ühikas (no ikka tõeliselt läks käest ära!), lambikas reedene pannikateõhtu taaskord Kadri ja ta inimestega (kes on nüüd kasvõi vähe-vähe ka juba minu inimesed). Laupäev oli nii nagu ta oli, tõi kõigest mind maa peale tagasi. Midagi ei ole muutunud, kõik on sama, nagu kooli ajal. Mis on muidugi üpriski masendav, sest ma ei viitsi ennast enam niimoodi, nagu keskkooli ajal, tunda. Hakifaki selle peale!
Nüüd on juba veits parem olla, arvestades eilseid sündmusi ja seda, mis mind ees oodata võib. :)
Ja mul on nüüd midagi, mille nimel pingutada. Motivatsioon, või midagi taolist. Oligi juba ammu midagi sellist vaja!
Praegu on vaja veel väike keemia ja muu jura homseks pähe ajada, seetõttu tuligi veits üle *** positus. Järgmine kord suudan rohkem ja paremini.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar