Eelmine nädal oli taaskord ägens! Lõpuks ometi olen ma sellest üle saanud, arvestades seda, et ma ei tundnudki seda, mida ma muidu tundnud oleksin. Lause tuli segane, aga vähemalt olen ma kas rohkem või vähem rahu saanud.
Sellele lisaks veel viimane tööpäev, mis tähendab seda, et ma saan nüüd asja rahulikumalt võtta. Rohkem vaba aega annab ehk suurema võimaluse välja puhata.
Õhtul toimus väike pidu, mis läks muidugi jälle käest ära. Kui tegemist on Mari Peokodu ja Liisa ja Mari ja Katukaga ja L.-Üllariga, siis kuidas saakski midagi käes püsida? Ennast peaksin ma natukene tagasi hoidma, see on ka kõik.
Seekord sain kuidagi eriti vara nädalavahetusele, olin kodus enne kõiki teisi. Aga ääretult kodune oli. Hilissügisene päike, soojad toad, kodune toit..
Ja uskumatult hea on vanade heade sõpradega üle pika aja kokku saada. Olevik läheb meelest ära ja ma lihtsalt olen.
Oleks mul vaid aega ja tahtmist tihedamini blogida. Siis ei peaks kõike ühte postitusse seosetult pitsitama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar