Hull nädal oli. Kõike juhtus, ja nagu minu puhul ikka, siis kolmekordse suurendusega, sest mul on skillsi.
Täna oli päris äge "seminar". Õppejõud astus natuke pärast seminari algusaega uksest sisse, küsis, et kas meil peaks siin biotehnoloogia loeng olema. No ilmselgelt, onju. Ohkis natukene, siis läks auditooriumi ette, istus maha ja kuna tal midagi ette valmistatud polnud, hakkas tobedaid küsimusi küsima. Mingi hetk vihjas vaikselt sellele, et see on nii tal kui ka meil viimane loeng. Lõpuks mõtles, et meile kui tudengitele on alkoholiteema päris südamelähedane ja hakkas sellest rääkima, kuni ta aru sai, et ei viitsi meiega enam jutustada ja lasi meid umbes 20 minutit pärast seminari algust koju. See on juba kõrgem level. Aga nalja peab ju ometigi saama. Reede ju ikkagi, saime vara koolist tulema. Väga vara. Mõnus.
Haigeks hakkan ka vist jääma. Nohu+peavalu+silmavalu +halb enesetunne võrdub vist natuke rohkem kui niisama külmetus, mille saaks üle lasta. Valikut mul nagunii ei ole, farmakoloogia seminarist nii naljalt puududa ei saa, mine kasvõi oksekausiga kohale. Nii on.
Tegelikult on plaanis täna jälle välja minna, aga ega ma sellise enesetundega päris kaua vastu ei pea. Ainus, mida ma tahaks, on magada. Homme ehk saab. Homme hakkan ma täiega farmakoloogia KT-ks õppima, magus.
Tegelikult on nii apaatne olla.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar