Käisin jälle vahelduseks kodus. Rahvast oli rohkem, kui tavaliselt. Mis ikka, M. vastu ei ole mul kunagi midagi, ta on tore. Kui ainult öösiti magada saaks, st kui keegi vaid suudaks teisi piisavalt austada ja nendega arvestada, oleks minu süda rohkem kui rahul. No aga mida ma ikka saada tahan.

Täna sain läbi häda Tartusse. Ei tea, mis talvel viga on, et nii palju lund igast uksest ja aknast sisse ajab. Õnneks viitsis iss (läbi lume sahiseva) mind siia õhtuks tagasi tuua. Asjatasin natukene, siis läksin välja. Nii naiss oli! Sain isegi autot eest ja tagant lumest välja lükata, päris tugev olen. Jõudsin koju, asjatasin veel natukene ja saatsin taaskord mõned kirjad siia-sinna laiali.

Ja nüüd mõtlen, et peaks vist pikali viskama, kell 8 hakkab kool. Muidu magan jälle loengus, nagu ikka..