Suvi on alanud. Ükspäev tegin vanakooli vahvleid vahukoore ja maasika-piparmündi toormoosiga ja teisel päeval korjasin terve maasikapõllu maasikatest tühjaks. Palju ei saanud, aga mõnusalt nostalgiline tunne oli küll. Päike, tuul ja maasikate ja rohu lõhn.
Siis ühel päeval oli jaanilaupäev. Käisime J-ga Räpinas ja hängisime öö läbi tema sõpradega, tegime pidu ja lõket. Kella viie paiku kõndisime täiesti võimatus olekus 6 kilomeetrit Räpinast koju (haiged inimesed). Aga pidu iseenesest oli küll täiega lahe, üle aegade üks korralik jaanilaupäev.
Nüüd möllan Tartus, aga koju tahaks küll meeletult-meeletult. Õhtul lähmegi, kui J töö ära lõpetab. Tahaks lihtsalt kuskil muru peal pikutada ja päikest võtta. Maasikaid võiks isegi jälle korjata. Muru võiks ka niita. Hea meelega teeks kodus suviseid toimetusi, kui ainult saaks.
Ja täna tegin enda heaks nii palju, et vähemalt püüdsin suveks mitte töötuks jääda ja avaldasin ühes kohas soovi neile suveks appi minna (aitäh Meritile!). Eks ole näha, mis sellest saab. Vähemalt ei andnud täiesti alla.
Tahaks täiega tegevust, näiteks koolis käia. Veider on päevad läbi lihtsalt passida. Harjumatu.
Esmaspäeval hakkan igatahes inglise proviisoriga mööda Tartut ringi sebima. Tudengivahetus on juba käes, uskumatu!
Kõige parem on see, kui sul on keegi, kes on lihtsalt nii õige, et sa oled läbinisti õnnelik ja armastad teda no matter what. Ja krt, see on nii hea.
Mul on tõsine jänkutuju, nagu Dolts selle kohta ütleb.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar