Kui vahepeal, aga haruharva, on tunne, et asjad on ikka veidikene jamasti, siis juhtub midagi head, midagi sellist, mida nii hädasti vaja oli, ja kõik on jälle hea. Või kui mul oli just hetk tagasi õppimismasendus ja häiriv uni samaaegselt, siis tuli lihtsalt muss käima panna ja endale üks megakange kohv valmis teha. Räme, aga tunne on parem küll.
Metabolism edeneb, tänk gaad, et see korra juba korralikult läbi õpitud on. Homme saab selle kaelast ära, siis jääb 3 veel.
Vähemalt edeneb täna aeg aeglaselt.
See semester läks ikka nii kiiresti, mitte kunagi ei ole midagi sellisel ülihelikiirusel läinud. Aga võib-olla oli asi selles, et kogu aeg oli midagi teha, kas tööl või koolis olla. Ja oma lõputööga ma ei jõudnudki algust teha. See tuksub mul kogu aeg enne magamajäämist peas ja segab mu normaalset olekut. Tahaks ikka natuke enne päris uut semestrit sellega algust teha, aga millal ma selleks aega leian?
Ja kui hästi läheb, saab juba homme vaikselt kolima hakata. Kui ei, tuleb kolmapäevane tööpäev ära kannatada ja siis neljapäeval tegutsema hakata. Avastasin, et mul ei olegi õnneks nii palju asju, mõned üleliigsed viskasin ära ja peaks normaalselt hakkama saama. Kahju ainult, et mingeid kaste või kotte pole, kuhu oma asju mahutada. :D
Hea tunne on sees.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar